Korduma kippuvad küsimused

Akusid olema ei pea, energia mida ei ole võimalik enda poolt ära kasutada müüakse üldisesse elektrivõrku. Nii toimib elektrisüsteem omapärase akuna salvestades ülejäävat energiat, müüdu eest maksab raha elektrimüüja.

1kW päikesepaneele vajab ligikaudu 5 m2 katusepinda. Katus peaks olema soovituslikult lõunakaarde aga hea tulemuse saavutab ka ida-lääne suunalise katusega. Lamekatuste puhul on ruumi vaja enam. Maapaigaldistes võiks arvestada ligikaudu 4.5 m2/kW.

Süsteemi suuruse määramine on küllalt keerukas ja alati kompromiss mitmete asjaolude vahel. Nii võib juhtuda, et esmapilgul kõige mõttekamana tundunud valik pole arvutuste põhjal sugugi parim. Arvestama peab nii paigaldusoludega, majapidamise energiakulutuse ning selle struktuuriga ning veel paljude muude asjaoludega. Kuid siin on lihtne rusikareegel mida võiks esialgse näpunäitena arvestada. Süsteemi suurus kW = aastane energiakulutus kWh / paigaldise keskmine eritootlus kWh/Wp.

Näide:
aastane kulu on 7250kWh, keskmiseks tootluseks võtame 900kW/kWp
7250/900=8,05
Optimaalne süsteemi suurus on umbes 8kW.

1. Eraisiku puhul oleks hea teada pere aastane keskmine energiatarbimine kWh – see jääb tavaliselt 5000-10 000 kWh aastas piiridesse, aga võib loomulikult vastavalt pere ja eluaseme suurusele jm erisustele suuresti erineda.
2. Kas oleks huvi katuse- või maapaigaldiseks?

Katusepaigaldise puhul oleks hea teada katuse pikkust ja laiust, katusematerjali ja katuse kallet. Siin ei kehti reegel, mida rohkem seda uhkem. Saada oma andmed ja teile öeldakse optimaalne paneelide pindala. Kui te kohe täpseid katuse mõõtmeid ei oska öelda, siis saab pakkuja teie aadressi järgi ka ise esmase  info Maa-ameti kodulehelt kätte.
Lõplikku pakkumise tegemiseks on siiski vaja täpseid andmeid.

Ei, päikesepaneel vajab oma tööks tugevamat valgust kui seda on kuuvalgus. Tehisvalguses on paneeli tootlikkus väga madal sest ka valgustugevus on tavaliselt tehisvalguse puhul madal.

Jah, mõjutab. Praktikas on varjud enam tootlikkust mõjutav asjaolu kui seda on paneelide mitteideaalne kalle või suund. Sobiva paigalduskoha valikul on mõistlik valida varjuvaba paigalduskoht, kui see pole võimalik, siis teha kõik võimalik, et varje vähem oleks. Silmas peaks ka pidama varjude tekkimise aega, oktoobrist veebruarini pole see oluline, muul ajal aga mõjutab elektritootmist tugevalt.

Ideaalne suund saavutamaks aastast suurimat tootlikkust Eestis on lõunasuund ja kalle ligikaudu 40°. Kõrvalekalle nendest tingimustest vähendab aastast elektritoodangut aga teatud piirides püsides on erinevus piisavalt väike. Piinliku täpsusega nurki ning ilmakaari määrata ja paneele eri aastaegadel keerata pole vajadust. Paarikümnekraadine erinevus mõjutab tootlikkust mõne protsendi jagu. Lõunasuund ja 40° kaldenurk pole parim igale paigaldisele vaid erineb sõltuvalt paigaldise iseloomust ja majapidamise tarbimisest.

Paneelid töötavad ka talvel kuid kuna talvine aeg on vaene valguse poolest siis on tootlus väike. Olenevalt paneelide suunast ja kaldest on võimalik erinevus suvisega 10 korda ja enam.

Selleks ühendame inverteriga internetiga ja seadistame infovahetussätted. Vastavasse portaali logides on tootlikkus näha. Väljavõtteid saab teha päevade, kuude ja aastate lõikes. Samuti on võimalik soovi korral andmeid oma arvutisse alla laadida ning töödelda. Hetkeandmed on reeglina nähtavad ka inverteri ekraanilt.

Jah, on. Eesti päikeseelektrijaamade tootlikkus on Saksamaa omadega sarnane.

Maksimaalne eluiga ei ole täpselt teada. Suur osa enam kui 50 aastat tagasi toodetud paneelidest on endiselt töökorras ja positiivse üllatusena ei ole nende tootlikkus aja jooksul märkimisväärselt langenud. Paneeli eluiga sõltub väga paljudest asjaoludest:

• materjalide kvaliteedist
• tehnoloogilistest parameetritest kinnipidamisest paneeli tootmisel
• kasutustingimustest
• paigaldusviisist
• paigaldustööde kvaliteedist

Paneelide eluiga on pikem kui on järgitud tootja soovitusi nende paigaldamisel ja hilisemal kasutamisel. Tähelepanu peab pöörama millistel juhtudel tootja garantiist taganeb.

Kvaliteetselt projekteeritud ja teostatud süsteem töötab tõrgeteta aastakümneid. Sellest hoolimata soovitame lasta paigaldis perioodiliselt spetsialisti poolt üle vaadata tuvastamaks võimalikke probleeme juba algstaadiumis. Päikesepaneelid töötavad kõige kauem, inverteri eluiga on 10-15 aastat. Levinuim süsteemide rivist väljalangemise põhjus on ebakvaliteetne paigaldus ja/või selleks lihtsalt ebasobivad materjalid-paigaldussüsteem.

Kvaliteetsed paneelid on väga vastupidavad. Jälgida tuleb kui paksu klaasi paneelitootja kasutab. 4mm klaas on palju vastupidavam kui 3,2mm klaas. Nii võibki näha, et õhema klaasiga paneelid on sertifitseeritud koormusele ainult 2400Pa, 4 mm klaasiga aga 5400Pa. Mõned tootjad jätavad saladuseks mis laadi koormusele see kehtib, staatilisele või dünaamilisele.

Nii nagu tavalisele katusele, jääb lumi pidama ka päikesepaneelile. Sellest pole suurt lugu kuna südatalvel ei ole piisavalt päikesevalgust nagunii. Sügisel-kevadel, siis kui valgust enam, suudab paneel end ise puhastada. Nimelt hakkab paneel läbi õhema lumekihi kumavast valgusest elektrit tootma, töötades paneel soojeneb veidi ning see aitab kaasa lumekihi mahalibisemisele või sulamisele. Päikesepaneeli klaasilt eemaldub lumi ja jää kergelt, seda isegi prismaatiliselt klaasilt. Praktikas pole lume eemaldumise kiiruses tavapaneelilt ja prismaklaasilt märgatavat erinevust. Spetsiaalset lumekoristust pole mõtet läbi viia sest talvisel ajal toodetud elektri kogus on võrreldes aasta summaarsega väike.

Tavaliselt ei ole vaja päikesepaneele tolmust puhastada. Vihmast reeglina piisab, et paneelid töökorras hoida. Puhastus võib vajalikuks osutuda väga saastunud keskkonnas. Sellisel juhul on vajalik eritehnika.

Päikeseenergia kasutamine on üks keskkonnasõbralikumaid energia tootmise viise üldse. Oma valmistamiseks kulunud energia toodab paneel tagasi juba 2-3 aastaga.

Päikesepaneelide paigaldamiseks on vaja ehitusluba või ehitusteatist. Vajalik on ka asjatundja poolt koostatud elektriprojekt või teostusjoonis.

Praeguste energiahindade juures on paigaldiste tasuvused suure tõenäosusega jäävad 5-15 aasta vahemikku. Samas peab arvestama, et tasuvusaeg sõltub ka sellest kas päikeseelektri süsteem on soetatud toetusega või ilma, kas süsteemis on lisaks aku ja kui suur ning mis profiiliga on tarbimine. Suurimat kasu annab enda toodetud energia kasutamine kohapeal, enda tarbeks. Müümine võrku ei ole nii kasulik. Selleks, et teada saada, kuidas me saame teie omatarvet suurendada neil aegadel kui päikesejaam palju elektrit toodab ja sellega tasuvusaega lühendada, võtke meiega ühendust.

Sellele küsimusele on keeruline lühidalt vastata kuid põhimõtteline erinevus seisneb, nagu nimedki ütlevad, räni kristallilises struktuuris. Monokristallilisest ränist elemendid on valmistatud puhtamast ränist, nad on pisut efektiivsemad, kuid kõrgemate tootmiskulude pärast ka kallimad kui polükristallilisest ränist elemendid. Monoelementidest paneel kaotab kõrgematel temperatuuridel vähem võimsust ja on parema tootlikkusega vähese valguse tingimustes. Need positiivsed omadused ei oma Eesti tingimustes tavapäraselt praktilist väärtust. Reeglina on kõige mõistlikum kasutada polükristallilisi paneele, mis annavad parima tootluse oma hinna juures. Monopaneelid leiavad enim kasutust piiratud paigalduspinna puhul ja teinekord ka visuaalsetel kaalutlustel. Tihti eksitakse sellega, et nõutakse monokristallilisi paneele arvates, et need toodavad enam energiat. Võrreldes kahte sama võimsusega paneeli millest üks monokristallilisest ränist ja teine polükristallilisest ei ole tootlikkuses märgatavat vahet. Tõsi on aga see, et monokristalliliste elementidega on võimalik valmistada suurema võimsusega päikesepaneele, mis loomulikult ka enam energiat toodavad.